Metallmaterjalide omadused

　metallilistematerjalide omadused määravad kindlaks materjali kasutamise ulatuse ja selle kasutamise otstarbekuse.Metallmaterjalide omadused jagunevad peamiselt neljaks aspektiks, milleks on mehaanilised omadused, keemilised omadused, füüsikalised omadused ja protsessi omadused.

Esiteks.Mehaanilised omadused

　; (1) Stressi mõiste.Jõud ühiku kohta objekti sees on nimega stress.Välise jõu põhjustatud stressi nimetatakse töötavaks stressiks ja stressi, mis on tasakaalustatud objekti sees ilma välise jõuga, nimetatakse sisemise stressi (nagu struktuurne stress, termiline stress, jääkstress, mis jääb pärast töötlemise protsessi lõppu...).

　　 Mehaanilised omadused.Kui metallid on allutatud välistele jõududele (koormustele) teatavatel temperatuuritingimustel, nimetatakse nende võimet deformeeruda ja murduda metallmaterjalide mehaanilisteks omadusteks (mida nimetatakse ka mehaanilisteks omadusteks).On palju erinevaid koormusi, mida metallmaterjalid kannavad.See võib olla staatiline koormus või dünaamiline koormus, sealhulgas tõmbeturve, survepinge, painutamise stress, käärimispinge, torsioonstress ja hõõrdumine, vibratsioon ja mõju jne, nii et peamised näitajad metallimaterjalide mehaaniliste omaduste mõõtmiseks on järgmised:

1.1Tugevus

　? 12288; See on iseloomustus materjali maksimaalsest suutlikkusest deformatsioonile ja kahjustusele vastu seista välisjõudude toimel, mida saab jagada tõmbetugevuse piiriks (σσ (bb), painutamise tugevuse piiriks (k963;□ bc), sest metallimaterjalidel on teatud reegel, mida tuleb järgida deformatsioonist kuni riknemiseni.välise jõu mõjul kasutatakse tavaliselt mõõtmisel tõmbetesti, st metallmaterjal on valmistatud teatavast spetsifikatsioonist koosnevast proovist ja seda venitatakse tõmbetugevuse katseseadmele kuni katse lõpuni. Kui proov puruneb, siis peamised mõõtetugevuse näitajad on järgmised:

        (1) Tugevuse piir: maksimaalne rõhk, millele materjal suudab vastu panna välisele jõule tekkivale lõhele, viitab üldiselt tõmbetugevuse piirile tõmbetugevuse juures, mida väljendatakse ühikutes σb, nagu näiteks tõmbetsükli kõvera kõrgeimale punktile b vastav tugevuspiir;ühine üksus See on megapaskalid (MPa) ja teisendussuhe on: 1MPa=1N/m2=(9.8)-1kgf/mm2 või 1kgf/mm2=9.8MPa.

        (2) Saagi tugevuse piir: Kui metallmaterjali proovi välismaine jõud ületab materjali elastse piiri, kuigi pinge enam ei suurene, tekib proov siiski ilmse plastse deformatsiooni tõttu.Seda nähtust nimetatakse järeleandmiseks, see tähendab, et materjalil on teatud määral väline jõud.Deformatsioon ei ole enam proportsionaalne välise jõuga ja põhjustab ilmset plastilist deformatsiooni.Väljaandmise korral nimetatakse pinget saagise tugevuse piiriks, mida väljendatakse ühikutes σs, ja tõmbetsükli kõverale vastavat punkti S nimetatakse saagise punktiks.Materjalide puhul, millel on suur plastilisus, ilmne saagipunkt ilmub tõmbetõver, samas kui materjalid, millel on madal plastilisus, ei ole ilmne saagis punkt, nii et on raske leida saagise piiri põhineb välise jõu saagipunkt.Seetõttu on tõmbetesti meetodis rõhk, mille juures proovi gabariidi pikkus läbib 0.2% plastikust deformatsiooni, tavaliselt määratletud tingimusliku saagise piirnormina, väljendatuna valemiga σ0.2.Saagi piirväärtuse indeksit võib kasutada konstruktsiooni alusena, mis nõuab, et osad ei põhjustaks töö ajal ilmset plastilist deformatsiooni.Mõnede oluliste osade puhul peetakse saagist (st σs/963; samuti väikeseks, et parandada selle ohutust ja usaldusväärsust, kuid ka materjalide kasutamise määr on sel ajal madal.

　　 12288; (3) elastne piir: materjali võime deformeeruda välise jõu toimel, kuid võime taastada algne kuju pärast seda, kui väline jõud on eemaldatud, nimetatakse elastsuseks.Suurim stress, mida metallimaterjal suudab säilitada elastse deformatsiooni, on elastne piir, mis vastab tõmbetsükli kõvera punktile e e, väljendatuna ühikutes σe, ning ühik on megapaskalid (MPa): 9633;e=Pe/Fo wher&351;Pe on siis, kui elastsus säilib maksimaalne väline jõud (või koormus materjali maksimaalse elastse deformatsiooni juures).

        (4) Elastiline modulus: see on materjali stressi σ ja tüve δ (koormusele vastav ühikudeformatsioon) suhe elastse piirvahemiku piires, mida väljendatakse E-ga megapaskalites (MPa): E=9633;/948; α wher& 35101; oe on tõmbetsükli kõveral oleva horisontaalse telje ja horisontaaltelje vaheline nurk.elastne modulus on indeks, mis peegeldab metallmaterjalide jäikust (metallmaterjalide võimet vastu panna elastsele deformatsioonile, kui seda rakendatakse jõuga, nimetatakse jäigaks).